Klaaskiudrestide tootmisprotsesse on kolm peamist tüüpi: kiu edasi-tagasi mähis, pidev kiumähis ja tsentrifugaalvalu.
Edasi-tagasi kiudmähis (fikseeritud-pikkusega meetod): selles protsessis liigub immutuspaak pöörleva südamikuga edasi-tagasi. Pikad klaaskiudfilamendid asetatakse torni telje suhtes teatud nurga all. Mähise nurka reguleeritakse immutuspaagi liikumiskiiruse ja südamiku pöörlemiskiiruse suhtega. Impregneerimispaagi translatsiooniline liikumine on arvutipõhine elektromehaaniline juhtimine. Mähiskihtide arv suureneb järk-järgult, kuni saavutatakse kavandatud seinapaksus. Pärast kerimist kõveneb tootes olev vaik põhimõtteliselt. Pärast kõvenemist eemaldatakse südamik klaaskiust torust.
Pidev fiibermähis (pidev meetod): selles protsessis liigub toru läbi etteandejaama, mis varustab vaiguga immutatud keerutamata heie, tükeldatud klaaskiudkiudude ja vaiguliiva segu. Toru moodustub siis, kui südamik liigub pidevalt edasi.
Tsentrifugaalvaluprotsess (fikseeritud{0}}pikkusega meetod): selles protsessis juhitakse lõigatud klaaskiust tugevdus ja liiv laagri külge kinnitatud terasvormi. Vormi ühte otsa süstitakse katalüsaatoriga küllastumata vaiku, immutades armatuuri. Tsentrifugaaljõu mõjul tõrjub vaik kiududest ja täiteainetest välja õhu, luues tiheda, mittepoorse komposiitmaterjali. Tsentrifugaaljõu mõjul moodustub toru siseseinale sile, vaigu{5}}rikas sisepinnakiht, mis seejärel kõveneb kõrgemal temperatuuril. Sellel meetodil valmistatud torusid nimetatakse ka klaaskiuga tugevdatud plastist (FRP) liiva{7}täidisega torudeks.
Üle maailma on palju rohkem tootjaid, kes kasutavad kiu edasi-tagasi mähkimise protsessi kui neid, kes kasutavad kahte teist meetodit. Üks põhjus on see, et selle protsessi abil valmistatud FRP-torudel on laiem kasutusala ja parem rakendatavus.
